Rääkides teise videokunstnikuga tööle hakkamisest:
“OK. lets go serious now. Your office or my office?”
Ooperilaulja:
“Nojah, ja siis need naised räägivad võrdõiguslikkusest, ” vaatab Jaanika poole “aga siis ma kohe vaatan, et mingid naised on siin jumalasta võrdsed”
Hanna:
“Klaasike, klaasike, täida mind”
Ja siis ma olin seal suitsuruumis ja vaatasin kuidas vana mees üritas noorele mehele selgeks teha, et too näeb välja täpselt nägu reformierakondlase poeg. Vaatasin iroonilse pilguga. Ja siis üks teine mees vaatas mind sama iroonilise piguga ja ütles: “No ja mis Sa vaatad siin nii iroonilise pilguga oma piibu tagant. Pärast niikuinii kirjutad sellest.”
Noh, mul on Sulle üllatus härra Irooniline.
Vot ei kirjuta.

Tansusaalis vilguvad punased ja rohelised ja sinised tuled.
Tütarlaps tuleb ja paneb hella liigutusega Noormehele käe puusale.
Teised käed põimuvad justkui ise kokku.
Noormees vaatab Tütarlapsele sügavale silma
Tütarlaps paneb oma pea Noormehe õlale. Ta huuled liigavad aeglaselt Noormehe kõrva juurde.
“Kuule seal on üks mees kes tahab muga magada”
“Oo, kui äge, muidugi mine”
Tütarlaps heidab noormehele võrgutava pilgu.
“Ma ei tea, see on mu kursavend”
Üksik trummilöök kaigub üle ruumi ja tantsupaari puusad liigahtavad sellega koos täiuslikus sünkroonis.
“Oioioi siis ära küll mine”
Punased ja rohelised ja sinised tuled vilguvad.
Noormees ja Tütarlaps tantsivad hellalt ja ilusalt täpselt nagu filmis.
Me saame Jaanikaga tõesti hästi läbi.

“Tantsi, tantsi” ütleb Triin.
Triin on blondeeritud hästi lühikeste juustega tütarlaps kes lihtsalt võttis mul käest kinni ja vedas mind tantsima. Mina polnud terve õhtu tantsinud ja tantsin nüüd väga tagasihoidlikult.

Tõstan vasaku jala paar sentimeetrit üles ja samal ajal liigutan paremat kätt natukene ette poole. Hakkan vasakut jalga alla poole laskma ja proovin paremat kätt tagasi tõmmata. Samal ajal (kui vasak jalg on juba otsapidi maas), hakkan aeglaselt tõstma paremat jalga ja vasakut kätt ette poole viima. Ja nii edasi ja edasi.

“Tantsi, tantsi! Ära häbene!” ütleb Triin.
Triin paistab väga huvitav. Pärast esimest 60t tantsuliigutust sirutan ma käe välja ja ütlen, et:
“Martin”
ja siis tema ütleb:
“Triin”

“Tantsi! Noh liiguta ennast!”
Triin paneb õlad krampi, lükkab käed üles, vaatab üles ja liigutab oma käsi vasakule ja paremale.

Markus on kujundaja Saksamaalt, kes on esimest korda Kuku klubisse sattunud. Minu hea empaatiavõimega hea sõber Marko on ta Kukusse kaasa võtnud. Mul on selle üle hea meel, sest olen ammu tahtnud Markusega juttu puhuda.

Puhume Markuse ja Fruchtbariga juttu. Fruchtbar on tütarlaps, kes on Markusega kaasas ja kes on ka Saksamaalt. Fruchtbaril on väga huvitav nimi, aga kahjuks ma ei mäleta seda. Mäletan ainult, et tema särgile on suurelt Fruchtbar kirjutatud. Fruchtbar peaks saksa keeles tähendama midagi nagu “puuviljabatoonike”. Näiteks. Fruchtbar küsib, et millised inimesed need on, kes tavaliselt Kukus käivad. Niiöelda – kes on kuku maskotid? Ma osutan peaga kõrvallauale kus on üks mees, kes seal tihti käib ja täna palju naernud on. Ja siis loomulikult ei tohi unustada seda suurte halllide vuntsidega meest. Ka tema on täna kohal.

Markol on suurepärane tüdruksõber nimega Anna. Anna seltskonnas muutun ma alati kuidagi väga ülemeelikuks. Mina ei tea millest see tuleb. Ju vist sellest, et Anna on hästi tagasihoidlik tütarlaps, ent tema tagasihoidlikus on täpselt selline, mis ei takista minu ülemeelikust ja seega on meil ühes suures seltskonnas alati väga vahva olla.

Marko hea empaatiavõime avaldub peamiselt selles, et kui ta on seltskonnas, kus tema tilkagi ei joo, aga teised muudkui tilgutavad, suudab ta täpselt sama udust juttu ajada kui kogu muu seltskond.

Kahjuks Marko empaativõime lõppeb sellel õhtul juba üsna varakult ja niisiis otsustab kogu Markopoolne seltskond – Marko, Anna, Markus ja Fruchtbar koju minna. Ja nii nad siis tõusevad ja hakkavad jopesid selga panema kui juba saabub uksest noor blondide lokkidega ülemeelik härrasmees ja küsib, et kas nende seltskond tohib ühineda minu seltskonnaga, kuna meil on ainukene vabavõitu laud. Minu seltskonna moodustame selleks hetkeks ainult mina ja üllas üksmeeles toimub Martini ja Mauri seltskondade ühinemine.

Minu seltskond tõuseb püsti ja tõotab minna uut õlut tooma. Uue õluga läheb minu seltskond ka tantsupõrandat uudistama ja tantsupõrandalt läheneb minu poole keegi lühikeste blondide juustega tütarlaps, kelle nimeks, nagu hiljem selgub on Triin.

Pärast 1460ndat tantsusammu lõpetame Triiunuga tantsimise ja ma lähen suitsuruumi. Leian suitsuruumist Jaanika. Jaanika on minu väga hea sõber ja ma olen väga üllatnud leides tema suitsuruumist. Sest tema ei suitseta ja meil on alati suur jama sellega, et mina tahan suitsetama minna keset meie omavahelist ja tarka vestlust.

Pläkutame Jaanikaga. Tõuseme püsti. Meil mõlemal on saabunud aeg minna tagasi oma seltskonna juurde. Kallistame ja suudleme põsele ja hakkame minema. Mina istun oma kohale Mauri kõrval ja tema istub teisele poole Mauri. Selgub, et olime samas seltskonnas.

Kui Kukus oleksid alles need laes ringlevad ventilaatorid ja nurgas oleks keegi nii varajasel tunnil klaverit mänginud, siis see oleks olnud nagu heas westernis, kuidas Liisi kontsakingi klõpsutades minu laua juurde tuli.
—
“Martin Sina oled ju igal peol uue naisega”
Liisi on väga stiiline
“Ei, Liisi, Sulle ainult tundub nii”
“Mina ei usu!”
—
Poolteist tundi hiljem, kui Liisi mu süles istus ja hellalt mu kaela näkitses (Liisile meeldivad väikesed, aga mõjuvad kunstipärased liialdused) ütles Liisi, et nüüd ta mõistab küll.

Hetk tagasi oli purjus kunstnik üritanud Liisit tantsima kutsuda ja kunstniku tantsusoov oli olnud nii suur, et Liisil polnud muud üle jäänud kui mulle sülle peitu pugeda, nagu me oleksime seal koos olnud.

Kuku klubi. Laupäeva õhtu.
“Tere”
“Tere”
“Kust ma Sind tean? Kas sa oled telekast või?”
See ei ole üldse kohatu küsimus; see oli Justfilmi festivali lõpupidu.
“Tõenäoliselt mitte”
“Ma iga kord näen Sind ja siis mõtlen, et kust ma Sind tean. Oota, kas Sa Katit tead?”
“Võimalik….”
“Jaaaamuidugi. Sa oled ju mu venna naise armuke”
“Sinu misasi?”
“Minu VENNAl oli NAINE. Sina MAGASID temaga. Mõistad?”
“Mitte päris…”
“Kuule me oleme ju peaaegu sugulased. Lähme tantsima”

Lasin siiski jalga. Ma alati hoidun lähedal tantsimast tüdrukutega, kes võivad olla mu sugulased.

“Tere”
“Tere”
“Mis teed?”
“Otsin meest, kes oleks nõus minuga raha eest magama”
“A. Kui palju Sa siis raha annad?”
“Ej, Ej, Sa saad valesti aru, mulle tuleb maksta.”
“A. Kui palju Sa siis tahad?”
“1000 krooni”
“Issand jumal. A Sa kuidagi nii ei taha, et omal hea on?”
“Nii ej taha. Mul pole raha”

Kuku klubi suitsuruum.
Nurgas seisab mees, kelle poole kõik pöörduvad kui Matsi poole. Ja Mats on natukene tuttava näoga küll.
Martin – “Mats, kas Sina oledki kuulus multifunktsionäär?”
Mats – “Jah!”
Martin – “Nii äge!”
Mats – “Pole siin midagi ägedat. Ainult vananemine on.”