Mida ma sooviksin majanduslanguselt?

1. Et statiivivalmistaja Manfrotto lõpetaks ära selle, et kui keegi on unustanud sinu statiiviotsiku (selle, mille külge kaamera pannakse) enda kaamera alla ja tagasi ei too, siis odavaim kesklinnast leitav uus otsik maksab 500 krooni ja on ühe kasutu jurakaga koos ja kui ma tahan uut, siis ma pean Pärnu maante 200 kandist Photopoindi poest vuffli ostma, mida ma ilmselt ka teen.

2. Et Apple iPhone kõrvaklapiaugud töötaksid ka tavaliste kõrvaklappidega. See vabandus, et sellele augule oli vaja hands-free jaoks kolmandat liini ja selle pärast see ei tööta, pole pädev vabandus, sest kolme otsaga standart on olemas juba – seda kasutatakse consumervideokaameratest pildi ja heli korraga telekasse saamiseks.

Uus iseendastandart a la iPhone kõrvaklapid on kliendi kusetamine ja on võimalik lihtsalt selle pärast, et maailmas on liiga palju raha. See mure hakkab muidugi lahenema juba, sest on selgumas, et nii palju raha siiski olemas ei olnud.

Kuigi ma tegelikult niikuinii ei kuula oma telefonist muusikat (sest see tundub kuidagi ebamugav), siis sellised uued ja kasutud standartid on pigem ideetasandil magedad, sest näitavad läbikukkumist kontseptsioonitasandil – asjad on tegelikult mõeldud inimesi aitama, mitte olema abivahendiks neilt raha ära võtmiseks… või kuidas see meil oligi?

Pildil üleminek iPhones kõrvaklapiaugust tavaliste kõrvaklappide auku.

See junn on tegelikult koledam ja suurem, kui ta välja paistab.

3. Ja et kommid oleksid rohkem väärtustatud.

Täna näiteks tuli Ajjar Teatrilaborisse ja andis ukse peal suitsetavale minule kommi. Mul oli nii hea meel. Vanasti istusin ma oma laua taga ja sõin neid komme pakkide kaupa ilma oluliselt rõõmsamaks saamata.

Mida ma sooviksin majanduslanguselt?

Lisa mõte