1. juunil 2009 

Linnateatris 20:00

Covers rely heavily on layout skills to compete for visual attention.

koreograafia/lavastus: Sandra Palm

laval: Martin Sookael ja Triin Lilleorg

Olete äärmiselt oodatud külastama.

Ma lihtsalt pole mitte kunagi nende telereklaame näinud:

PS. Video lõpus kõnnib tee paremas servas tulnukas.

Sander-Eerik, Marten, Iti ja mina eelmsel laupäeval.

Mida ma sooviksin majanduslanguselt?

1. Et statiivivalmistaja Manfrotto lõpetaks ära selle, et kui keegi on unustanud sinu statiiviotsiku (selle, mille külge kaamera pannakse) enda kaamera alla ja tagasi ei too, siis odavaim kesklinnast leitav uus otsik maksab 500 krooni ja on ühe kasutu jurakaga koos ja kui ma tahan uut, siis ma pean Pärnu maante 200 kandist Photopoindi poest vuffli ostma, mida ma ilmselt ka teen.

2. Et Apple iPhone kõrvaklapiaugud töötaksid ka tavaliste kõrvaklappidega. See vabandus, et sellele augule oli vaja hands-free jaoks kolmandat liini ja selle pärast see ei tööta, pole pädev vabandus, sest kolme otsaga standart on olemas juba – seda kasutatakse consumervideokaameratest pildi ja heli korraga telekasse saamiseks. 

3. Ja et kommid oleksid rohkem väärtustatud.

Täna näiteks tuli Ajjar Teatrilaborisse ja andis ukse peal suitsetavale minule kommi. Mul oli nii hea meel. Vanasti istusin ma oma laua taga ja sõin neid komme pakkide kaupa ilma oluliselt rõõmsamaks saamata. 

Huvitav, mida see test ütleb Eesti riigi arengu kohta teel demokraatia poole… ?

Flickr on üks nendest asutustest, kes üritab kuidagi netis raha teenida.

Eelmine lause on naljakas, sest jah – netis raha teenimine on omapärane tegevus. 

Näiteks Google on küll suutnud mõelda välja ühe kindla viisi, kuidas seda teha (reklaamid), aga praegu on juba pea 2 ja pool aastat üritanud välja mõelda, kuidas teenida raha Youtubega. Ja ei ole veel millegi hea peale tulnud.

Sest noh – probleem ehk konflikt traditsiooniliste äriplaanidega on lihtne. 

Internetis võidab isegi lühikeses plaanis see, kes on kõige parem. 

Lühikeseks plaaniks siinkohal on 1-2 aastat. 

Ehk. Kui Sa teed midagi kehvasti, siis varsti teeb keegi paremini ja tema saab kogu bisnese endale. Viimase aja parim näide selles vallas on orkut vs facebook. Disaineriloogika ütleb, et mitte miski, millel on helelilla taust ei saa lihtsalt olla kõige populaarsem suhtluskeskkond. Ei saanudki. Tuli Facebook. (Loe – Google feilis).

Erinevalt “päris” maailmast, toimub internetis areng juba viimased 15 aastat plahvatusliku kiirusega. Ja see, mis täna on normaalne, on homme juba ebanormaalne. Ja vastupidi. 

Näiteks – küll ma imestasin, kui ma nägin, et WordPressi blogi- (ja kodulehe)mootorile on sisse ehitatud tasuta süsteem kogu info nende juurest välja eksportimiseks konkureerivale mudelile (ehk näiteks Blogspotile). 

See oleks umbes sarnane situatsioon, kui Sa saaksid Hansapangas telleri käest tasuta pärida kaasa kogu oma konto koos raha ja viimaste aastate liikumistega, et need siis Ühispanka üle viia. Ja ma tean, et nad kõik vahetavad nimesid kogu aeg ja nüüd on neil uued nimed.

Igaljuhul – praegukehtivate ärireeglitega oleks see võimatu, et üks pank oleks vabatahtlikult soovi korral nõus Sust loobuma. Aga interenetis (ja eriti tasuta teenuste puhul) on see võimalik. 

Ehk siis – kus on tulevik? 

Põhimõtteliselt – kui maailm suudaks sama tempoga edasi arendeda, siis tulevikus saab netiäri või -teenus koosnema 4. asjast (Skype näitel):

1. Loovus ehk Idee, et kellelgi on midagi sellist vaja.

Jah – oleks küll vajalik, et läbi interneti saaks lisaks tasuta kirjade saatmisele ka tasuta helistada.

2. (Loov*) tehniline teostus.

Skype esmase versiooni olla teinud kolm sõpra ühe nädalavahetusega. 

Mida rohkem inimesi on seotud ühe asja tegemisega, seda suuremaks läheb oht, et tekib kommunikatsiooniviga. Kui on tekkinud viga, siis vea parandamine võtab sama palju aega, kui selle vea esmane tegemine. 

See on kõige kallim osa igast äriprojektist. Ja tihti ka algpõhjus, miks need äriprojektid feilivad.

*ma kirjutan kunagi hiljem sellest, miks mulle tundub et esimesed 20 aastat läksid internetis sellepärast persse, et progejad hakkasid kujundama.

3. Arvutusvõimsus, ehk arvutid tegemas inimeste tööd*.

Näiteks kahe kohaliku arvuti mikrofoni, kõlarite, klaviatuuri ja veebikaamerate ühendamine läbi nende kahe arvuti vahelise võrgu. 

Näiteks muutmas ühe pildi suurust kolme eri suurusesse ja riputama ta siis tema kasutajaprofiili taha, nagu flickr seda teeb. 

See on kusjuures peamine murdepunkt kõikides äriplaanides – ehk selle eest üritatakse raha võtta pidevalt ja mulle tundub et see on see koht, kus pikas plaanis eksima kiputakse. 

4. See asi, mille eest Sa raha küsid. 

Skype näiteks küsib raha selle eest, et Sa saad sealt pealt helistada ka tava- ja mobiiltelefonidele. 

Ja see ei ole seesama asi, mis on punktis 3.

See on lihtsalt laiendus sellele, mida arvutid teevad tasuta ja hästi ja kui Sa juhuslikult ei taha Skype eest maksta, siis Sa ei pea maksma. Sa lihtsalt ei saa teha neid asju, mille eest niikuinii kellelegi maksma peaks. Lisaks on Skype pealt lauatelefonile helistamine ka odav. 

Tadaa! Töötav äriplaan.

Mul on usk, et pikas (eksole) plaanis on sellised teenused ainukesed töötavad teenused. 

Suurim viga, mida praegu tehakse on see, et üritatakse teenida raha peamiselt nende asjadega, mida keegi ei ole veel tasuta ja hästi teinud. Näiteks Flickr üritab raha teenida 3. punkti eest limiteerides Sinu tasuta ülesse riputatud fotode hulka 200le. See on selle pärast, et punktis 2 on tal liiga palju liiga suure palgaga inimesi tööl. Pikas plaanis on see feil, sest varsti tuleb keegi, kes pakub fotode ülesseriputamist täiesti tasuta, aga üritab raha võtta millegi mõistliku eest.

 

Pakuksin selles kohas välja ka äriplaani flickrile – teha endast pildipank a la pro.corbis.com või photos.com ja pakkuda kasutajatele võimalust teenida oma fotode eest raha. Flickr võtaks lihtsalt vahendustasu. Ja igaüks saab valida, milliseid fotosid ta müüa sooviks. Kindlasti Flickr juba ka töötab natukene, nagu pildipank, aga see ostmise osa ei ole veel piisavalt lihtsaks tehtud. Oleks lihtsalt vaja suurt nuppu – buy this photo jne. 

Ma usun, et väga vähesed Flickri kasutajad pahandaksid, kui neile öeldakse, et “Hei. Nüüd on nii, et Sinu jaoks muutub Flickri kasutamise juures kõik tasutaks ja mugavamaks ja paremaks ja Sina hakkad selle kasutamise eest raha teenima ja meie võtame natukene vahelt, et ise ka elus olla”.

Tadaa! Töötav äriplaan. Või igaljuhul parem, kui praegune*.

I see win-win-win.

* Vaata seda kohta, kus on kirjas, et varsti keegi teeb tasuta ja paremini.

Kuidas veel internetis raha teenida?

No reklaam paistab töötavat, ütleks Google.

Visuaalse pildi näitamise eest ei ole mõtet raha küsida… Isegi pornot saab netist juba täiesti tasuta ( www.redtube.com, www.youporn.com )

Kaupu saab ka müüa. 

Ja teenuseid – neid kus on päris inimeste töö taga. Mitte see töö, mida arvuti teeb. 

Näiteks lilli saab edukalt internetis müüa. Seal on lillede omahind ja teenus ehk lillede kohaleviimine. 

Lillede piltide näitamise eest internetis… ei saa raha teenida. Ei pikas, ega ka lühikeses plaanis. 

Kuidas siis kirjutada open source oma äriplaani? Või tasuta tarkvara.

Ainult nii, et see teenib Sind, mitte et Sina teenid tema pealt. Vastasel juhul on äriplaan läbi kukkunud. Traditsiooniliste äriplaanidega harjunud inimesed võivad seda punkti mitte mõista. Aga ma usun, et nad ei saagi seda enne mõista, kui nad on ühe korra läbi kärsanud seda üritades. Sest – lühiajaliselt (kuni keegi teeb tasuta) teenida on kindlasti võimalik. Lihtsalt see äriplaan feilib juba paari aasta pärast. 

Areng on vältimatu. Tulgu või tuumasõda. Inimesed on viimased paartuhat aastat arvanud, et just nemad on tsivilisatsiooni tipp. Roomlased ikka eksisid räigelt, kas pole?

Arvutid lähevad paremaks, kui nad teevad inimese elu lihtsamaks ja sarnasemaks päris elule ehk sellele, mida vaja on (näiteks – küsin vähem tehnilisi küsimusi intsalleerimisel ja hakkan lihtsalt tööle).

Internet läheb paremaks, kui ta imiteerib rohkem arvuteid ehk küsib Su käest vähem lolle küsimusi ja näeb parem välja (vaata näiteks – http://vimeo.com/sign_up ).

Pikas plaanis on areng vältimatu. See on tegelikult hea uudis. 

Seda kõike kirjutama motiveeris mind see, et Flickr tahab mu käest 50 doltsi saada, muidu ta üle 200 pildi enam ei näita.