Nii pime, et see võiks vabalt kelder olla, aga natukene asju on ikkagi näha, sest laes on pisikene päevavalguslamp. Sellegi poolest ei ole inimeste näod kollased ega roosakad vaid selles valguses paistavad kõik näod hallid. Suured pimedusega harjunud silmad ja sooned kus voolab läbipaistev veri.
Pisikese laua ümber istuvad reedesed töökaaslased ja räägivad reedestest asjadest. Mina suurt midagi ei räägi. Ma tahaks naeratada kogu aeg, aga mulle tundub, et kui ma veel natukene rohkem naerataks, siis inimesed hakkaksid mind ilmselt idioodiks pidama. Võib-olla peavad praegu juba praegu.
Mõtlen päikesekreemile. Ma pole kunagi päikesekreemi kasutanud, aga hiljuti oli vaja. UV faktoriga 50.
Mõtlen, et see ei olnud ju piiblis kivvi raiutud, et puhkus peab kestma ainult 3 nädalat.
Issand kui kiire internet siin maal on.