Ma olen avastanud, et mul on väike koduigatsus peal. Väike. Mitte et hullult tagasi tahaks, aga vahel käib siin hullult pinda.

Ja ühel õhtul nägin peaaegu igas inimeses kedagi tuttavat. Täitsa kaine peaga. Nagu armunud oleksid, aga tegelikult on koduigatsus. Koduigatsus ja armumine jooksevad ju samade hormoonide peal natukene ehk?

Kõige vahvam mittetuttav, keda nägin, oli tütarlaps, kes esimesel pilgul nägi välja täpselt nagu Lyyn, ainult et tal olid pikad paksud blondid juuksed ja ta oli puhastverd hillbilly Charlottesvillest. Sama pikkus. Peaaegu sarnane nägu. Sarnased riided. Aga siis pikad paksud blondid patsis juuksed. Vahva. Ja mulle tundub, et ta nimi oli Morgan. Kuigi Morgan on poisi nimi ju tegelikult?

See kõik meenutab mulle lugu minust New Yorgi lennujaamas 4 aastat tagasi, kui ma olin just minemas lennuki peale mis pidi mind Tsehhi kaudu koju viima ja siis nägin seal seismast ühte tütarlast, kes vägagi meenutas eestlast.
ütlesin “Tere ?”
“Tere”
“Vat kui tore on siin suures lennujaamas eestlast kohata”
“On jah tore. Alati on tore kui leiad kusagilt võõrast kohast mõne kodumaalase”

Tütarlaps võttis oma passi kätte ja läks passikontrolli.
Pagan, see oli Eda-Ines Etti.

Telefon väitis, et olla vastamata kõne olnud.

Helistasin tagasi ja olin puhta üllatunud, kui mulle vastati, et

“Reformierakonna kontor”.

Vhattefuk?

Selgus, et üks noorpoliitik soovib ära osta minu nimele registreeritud domeeni www.martin.ee.

Võtsin natukene mõtlemisaega. Wow. Oli jah selline aeg, kui ma kunagi registreerisin www.martin.ee enda nimele, aga siis kadus edevus ära ja mul läks tuu täitsa meelest ära.

“Kas Sa 1000 EEK eest tahaksid selle aadressi mulle müüa?”
“Ei. Mulle tundub, et ma ei taha seda üldse müüa”
väike paus. “No hea küll. Vaata, et siis Sulle viiruseid ei tule sinna”
“No olgu. Vaata, et ise ussitama ei lähe” suutsin veel tulevasele poliitikule ütlemata jätta.

Igal juhul tõstsin martin.ee tagasi online ja kui ma paroolid teada saan, siis hakkab see suunama siia blogile.

See on ka põhjus, miks siit taust kadunud on – pean kõik www.nuhu.ee asjad www.martin.ee -le ymber suunama.

Iga kord, kui ma netti tulen, siis ma loen uudist sellest, kuidas Eesti ostab tanke või ei osta tanke või ostab püsse?

Oma religioosi käest ei pääse me keegi.

Mait:
pole kirjas
weebiks on nuhu.ee
Martin:
ohoh
tänks
jeeesh
demit
ma ei mäletand et ma nii sada aastat tagasi oma skype accounti tegin
tervitused NYst igastahes
Mait:
tervitused vastu Chicagost