Ida-Euroopa paastufashistid 2

Eelmisel aastal oli mul kindel plaan kinkida oma sõpradele nende sünnipäevaks Eesti lipp. Minu meelest oli see täiesti suurepärane plaan, aga pärast pronksööd jäi see kahjuks katki, sest sellest hetkest sai Eesti lipu kandjast ühtede jaoks liiga suur vaenlane ja teiste jaoks liiga suur sõber.

Ma olen viimastel päevadel mõelnud, et kuidas on võimalik, et peaminister ütles alles natukene aega tagasi, et mingit majanduskriisi ei tule. Isegi mina hoian peast kinni, kui ma poes käin ja ma saan palka tublisti üle Eesti keskmise. Ja mul pole naist, lapsi, kodulaenu ja autoliisingut. Ja ma olen hakkanud mõtlema, et peaminister kas a) valetas või b) ei saa asjadest aru.

Sellega seoses olen hakkanud mõtlema, et Ansipi tegevus peaministrina ja üldse otsustava isikuna võiks lõppeda. Aga nii kui ma mõtlen ennast kandmas silti “Ansip maha”, saan ma aru et see silt on natukene sarnane Eesti lipuga – osad meie riigi elanikud annaksid selle kandmise eest peksa ja teised teeksid musu.

Ja alles nüüd sain ma teist korda aru Rein Ruutsoo mõttest, kui ta ütles et Eesti riigile on äärmiselt ohtlik, kui keegi paneb ühiskonnasisesed vastuolud enda valimisvankrit vedama.

Ansip on osavalt suutnud enda nime tõsta sarnasesse staatusesse Eesti lipu staatusega – kui Sa selle kohta sõna võtad, siis tunned ennast kergelt ebapatriootlikult.