Täna on kolmapäev ja viimane aprillikuu päev ja homme on esimene mai ja mina olen juba teist aastat järjest esimesel mail Helsingis. Täna juba lähen sinna ja ongi vist hea veidi vaheldust.
Täna oli väga hea tööpäev. Ma ei pidanud peaaegu kordagi sügavalt läbi mõtlema mida ma tegin. Ma lihtsalt võtsin ette, et on vaja teha selline reklaam selles suuruses ja valmis ta oligi. Tavapäraselt ma pean tööl mõtlema kogu aeg ette ja taha, et mida see muudatus kogu süsteemile tähendaks. Täna ei pidanud.
Või noh, või mida ma tegelikult tahtsin öelda oli see, et viimasel ajal mulle kogu aeg tundub, et armastus ei ole vist päris selline, nagu teda koolis õpetatakse.

Juba aastaid olen oma kodu- ja tööteel näinud 1partner kinnisvarakuulutusi, kus maakleriks on olnud kena noor daam Saale Lätt.

Täna hommikul, aga avastasin, et Saale uueks perekonnanimeks on Holstein.

Palju õnne abielusadamasse jõudmisel ka realesteiti-show tänavaltpublikult.

Puhkus… tehtud.
Puhkusele mineku kohta saab täpsemalt lugeda eelmisest postitusest.
Kusjuures, keda huvitab, siis minu varahommikuse õlle saatus oli selline, et sain selle õlle lõpuks lennujaamas ja see maksis 60 EEK.
Kõndisin väsinud, ent rahulolevana baarilauaäärde, kus kohtasin oma töökaaslast, kes hindas minu 8:30st hommikuõlut kaudse muigega. Niipalju siis sellest.

Puhkusest? Kui muidu mulle meeldib pühapäeviti hängida ja kohvi juua, siis pärast tagasitulekut ei ole enam viitsinud hängida.

2 nädalat mitte millegi tegemist on ikkagi raske töö.

Kõige pealt käisime Pariisis ja ei teinud seal mitte midagi.
Piltidele on küll peamiselt jäänud Antsik, kuna ma tegin Pariisis väga vähe pilte. Antsikuga me hängisime ühe päeva mööda Pariisi metrood ringi ja jõime veini, sest ilm oli nii külm et väljas ei kannatanud passida ja sel päeval oli ka fotoaparaat ligi:

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

Siis sõitsime Kesk-Portugalis autoga ringi ja ei teinud mitte midagi.
Piltidel figureerib peamiselt meie autokond Markus-Masso-Kurk:

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11

Siis sõitsime rongiga Lõuna-Portugali ja ei teinud seal mitte midagi.
Piltide peal peamiselt Lili ja Yanina kellega koos me paariks päevaks irdusime suuremast grupist:

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 22, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29

Ja siis hängisime veel Lissabonis ja ei teinud seal mitte midagi.
Kaanefotol mees, kes üritab üheaaegselt takistada mind pildistamast ja mulle kanepit müüa:

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14

Kunagi on mul võib-olla ka plaan kirjutada sellest ka reisilugu Estravellerisse. Kahjuks võtab see küll aega, sest ma kirjutan aeglaselt ja Estraveller ilmub harva. Varsti on küll vist lootust näha Estravelleris minu Gruusia reisikirjeldust.

To be continued…. fotoaparaadis on veel film viimasest päevast, kui ma käisin Lissaboni getot pildistamas.

PS – vuntsid kasvatatud!

Ootame perroonil taskus muusika, vein
Kui hallutsinatsioonid, jaama tunneli sein
sealt vaatame me vastu ja lehvitame endile
ei sammugi enda varjuta astu ning kõik polegi endine

Kõige pealt Sa saad aru, et Sa oled väga väsinud. Vaatad arvutiekraani ja üritad kiire töö tegemise ajal välja mõelda lahendust seda lahendust veel kiiremini ja nutikamalt lahendada, aga see ei õnnestu, sest aju on juba nädalaid sile nagu seamaks ja loomingulise mõtlemisega on negatiivselt. Ja siis Sa vaatad seda ekraani ja isegi lihtsalt tehnilist tööd ei suuda teha. Sest isegi tehniline töö tundub liiga palju mõtlemisvõimet nõudvat. Puude lõhkumine näiteks on hea tehniline töö.

Aga on väga oluline see töö kohe valmis saada, sest nagu Sa avastasid, siis lennuk puhkusele Portugalis ei lähe mitte järgmise nädala teisipäeval nagu Sa arvasid vaid selle nädala reedel.

Tule muga kaasa ja eksime ära
varastame aega ja raiskame ära
Tule muga kaasa ja eksime ära
varastame aega ja raiskame ära

Oled veebiarendaja jah? Mis teed siis?
Passin üksi kontoris öösiti ja käin facebookis iga 20 minuti tagant. Vaatan kuidas seal on infoblokid tekstidega ilusasti ära kujundatud ja üritan samasugust süsteemi ehitada. Ja nii nädalaid järjest. Iseenesest ei tohiks ju olla väga raske see kui lähed kell 2 töölt magama ja kell 10 ärkad üles ja lähed tööle, aga ikkagi on samm tönts ja tahaks hoopis tagurpidi käia.

Palju huvitavam on minu tänane ehk neljapäev, kuigi täna on juba homme tegelikult ja poole tunni pärast lähen ma üle tee Avenüü baari ja ostan sealt ühe õlle, joon selle ära, võtan takso ja sõidan sellega lennujaama.

Lennuk läheb juba kell 8.50 hommikul. See on nii vara, et otsustasin magamise asemel öö läbi üleval olla, muidu äkki ei ärka üles või midagi.

Sealt vaatame me vastu ja lehvitame endale
ei sammugi enda varjuta astu ning kõik polegi endine

Jätkem kurva kuju rüütlid seinal,
täna elame väljaspool
täna asu pole pulmal ei leinal
anna minule endast pool

Tegelikult oli niimoodi et jõudsin täna juba kell 10 tööle. Lugesin tähtsad e-kirjad läbi, siis läksin Krahli teatrisse ja laenasin Lauri käest statiivi. Siis jalutasin teatrilaborisse ja laenasin Kirsi käest videokaamera, siis läksin ostsin ühe videokassetti, ühe hot-dogi bussijaamast ja sõitsin Rakverre. Rakveres filmisime ühe tunniga üles “12 tooli” reklaami, jõudsime materjali vaevu üle vaadata ja juba hakkasin tagasi sõitma. Viisin kaamera ja statiivi tagasi. Istusin Krahli baaris ja sõin küpsetatud kartulit ja valisin õiget klippi välja.

AHHHHHHAHAHAHAHAHAHAAAA.

Siis jalutasin kella kaheksaks Tallinna Ülikooli juurde ja kuna oli plaanis kiiresti olla abiks “Aja Varaste” loo ülesse salvestamisel. Mõtlesin et saame 30 minutiga hakkama ja juba kell pool kaksteist jalutasin linna poole tagasi.

Seisin Chocolaterie hoovis, mis oli ammu kinni pandud. Veinine Erki vaatas mind veinise muigega. Kuigi me mõlemad olime puhkeseisundis, siis ma arvan, et minu pulss oli kaks korda kiirem. Kohvimasin oli juba ära pestud, aga kuidagi läks nii õnneks et sain kohvipuru topsi põhja ja sooja vett peale ja küll oli hea kohvi.

Rongi rattad ragisevad
päike mängib tuulega kulli
läbi akende kiired plagisevad
oh argipäev mine Sa m****i

Veri taob keemistemperatuuril
süda tukslemas samblas ja puus
Meie Sinuga kaks trubaduuri
ja linnulaul jälle meil suus

Kui vahepeal jõud arvuti taga istuda otsa saab, siis tuleb minna alla Suur-Karja tänava peale suitsetama. Seal juhtub kogu aeg midagi erutavat ja adrenaliinitaset tõstvat.

Ja kuni kella praeguseni monteerisin “12 tooli” reklaami kokku. Seda pole elu sees juhtunud et ma teen reklaami valmis ja seda kordagi ei parandada. Vaatame mis saab.

Koristasin laua ära.

Kavatsen puhkusel olles teha neid asju, mida ma muidu harva teha saan.
Näiteks kavatsen omale vuntsid kasvatada. Mihkel lubas ka, nii et vuntside kohtumine on ette nähtud Sotsia festivalile 17 aprillil Kultuurikatlas.

Siis kavatsen mõelda sellele, et kas muna oli enne kui kana või oli see vastupidi. Ja üldse ajale ja nii.

Ja ühtlasi kuulan mõned korrad Pure Mindi lugu Aja Vargad.

Tänavakoristusauto sõitis just akna alt läbi

___

edit: läksin alla piipu tegema kuna video pole veel lõplikult sinna kohale jõudnud kuhu ta jõudma pidi. Seisin seal ukseorvas ja mööda tänavat tuli mailmatuma suurte rindadega vene tüta.. naisterahvas.
“A teil on baar siin vä?”
“Ei ole, kontor on”
“Aa… Avenüü pandi kinni aga ma tahan veel juua. Tahad ka tulla?”
“Net u men ja nusna isioo rabotat” vastasin puhta Urmase aktsendiga.
Ehhee.

Paha uudis on see, et Avenüü on kinni ja ma ei saagi minna sinna õlut jooma. Järelikult on ainukene alles jäänud võimalus veel Bussijaama vastas asuv “Kodune köök”… no selle õlu olen ma väga ausalt välja teeninud igas tahes. Loodan et see koht on lahti…