Peol koos Liisiga

Kui Kukus oleksid alles need laes ringlevad ventilaatorid ja nurgas oleks keegi nii varajasel tunnil klaverit mänginud, siis see oleks olnud nagu heas westernis, kuidas Liisi kontsakingi klõpsutades minu laua juurde tuli.
—
“Martin Sina oled ju igal peol uue naisega”
Liisi on väga stiiline
“Ei, Liisi, Sulle ainult tundub nii”
“Mina ei usu!”
—
Poolteist tundi hiljem, kui Liisi mu süles istus ja hellalt mu kaela näkitses (Liisile meeldivad väikesed, aga mõjuvad kunstipärased liialdused) ütles Liisi, et nüüd ta mõistab küll.

Hetk tagasi oli purjus kunstnik üritanud Liisit tantsima kutsuda ja kunstniku tantsusoov oli olnud nii suur, et Liisil polnud muud üle jäänud kui mulle sülle peitu pugeda, nagu me oleksime seal koos olnud.